nädal ilma trennita

...on suhteliselt raiskuläinud nädal. vähemalt treeningu perspektiivist, eksole :)

igas muus mõttes oli tore, sai iga päev erinevaid sünnipäevasid tähistatud, soome lahe põhjakaldal käidud ja isegi meeletule iga-aastasele mäsuüritusele jõutud, kus kõik on sõberid ja samas inimeste taluvuspiiri laiendatakse iga aastaga :)

AGA!
mis ma öelda tahtsin, on see, et edukas stabiilne trennirütm on üheses seoses argipäeva rutiiniga. nii kui rutiinist välja astud (või kistakse) nii on kohe trenniga põhimõtteliselt game over. kuni taas rutiini saab. nii et kes ütles, et rutiin on halb?
tere rutiin i say!

naised jäävad naisteks. ka treeningul.

olen nüüdseks Tartu Raja tn tervisespordi rada külastanud pooleteise kuu jooksul peaaegu iga päev ja mõned kõnekamad detailid, mis välja võib tuua on... kõnekad.

1. naised jäävad naisteks ka treeningul.
KÕIK naised näevad hoolitsetud välja, neil on tipptopp riietus ja moodsad atribuudid oma treeningu läbiviimiseks. kui mehed jooksevad väljaveninud maikades või silmatorkamatutes ja/või päevinäinud pükstes siis naised on kui äsja spordipoe vitriinilt maha astunud. see kehtib ka naiste kohta kes on kõrges vanuses - eakad prouad on oma vanuse kohta väga trendikalt riides.
kui sportiva mehe "lisavarustusse" kuulub vaid pulsikell, siis naistel on sageli väike seljakott või vöökott, kus on jook ja snäksid ja muu esma(?)vajalik, päikeseprillid ja muu inventar.
meestest möödudes on halval juhul tunda spordispetsiifilist ödööri, siis naistest rajal möödudes on halval juhul võimalik saada mõne pariisi või new yorgi moemaja lõhnavee mürgitus. sõna otseses mõttes mürgitus.
ja meik. muidugi. retooriline küsimus: kuidas siis naised ilma meigita hämaras parkmetsas (kus keegi ei peaks kellegi välimusele tähelepanu pöörama) joosta saavad? tundub, et ei saagi.
2. raja tn parkmetsa riia tänava äärne "mänguplats" kus siis tegelikult on üles pandud väga palju erinevaid treeninguks vajalikke abivahendeid, ehk siis pinke, on tugevalt alarahvastatud
ja need vähesed kes seal pinke kasutavad ei oska suurema osaga pinkidega mitte midagi teha. ehki võimalused on loodud väga head siis pole sellest kasu, kui potensiaal jääb kasutamata. aga potensiaal jääb kasutamata kuna inimesed ei tea isegi põhilisi harjutusi mida nendel pinkidel teha saab kuna kõik infotahvlid mis seal kunagi on olnud on kaakide poolt lihtsalt rüüstatud. kurb.
3. enamik terviseraja kasutajatest on naised. 8/10'st kindlasti. whats up mehed, tervis niigi hea?
4. isegi pühapäeva hommikul kell 9 on terviserajal päris korralik traffic. see on kiiduväärt!:)

motivatsioon ja motivatsioon

pruukis mul vaid korraks tartusse tulla, kui üks sõber nööbist rabas ja uuris kuidas siis saada soovitud vormi?
trenn, toitumine, eluviisid - need on vaid vahendid. vahendid, mille liikumapanevaks jõuks on MOTIVATSIOON. või siis selle puudumine.
hiljuti jäi silma üks ülimalt hea motivatsiooninõuannete pakett: http://zenhabits.net/top-20-motivation-hacks-overview/ millest nõuanne nr kaks käib TÄPSELT minu ja selle blogi pihta - selleks et midagi vinget ära teha, peab sul olema lisamotivaator avalikult antud lubaduse kujul. seal on 20 nippi, vabalt saab valida selle mis konkreetselt sinu puhul töötab.
nagu näha minu puhul blogi töötas! +1 lisamotivaator ;)

mis veel viimasel ajal toimunud on. kuna elukorraldus on hetkel tartukeskne, siis tõin siia ka oma sõudeergomeetri, et teha ikka korralikku trenni. eelmises postituses lingitud hüppenöör ja kõhulihaste harjutused on küll toredad ja ilmselt ka head, kuid mind see ei köitnud. võibolla sellepärast et sõudmine on lihtsalt niivõrd mugav ja harjumuspärane juba. parim fatburn ikkagi :)
AGA!
tundub, et vähemalt ajutiselt pean uuesti hüppenööri kätte võtma ja harjutustele rohkem rõhku panema, sest trenazöör läks täna KATKI! :/
lihtsalt peale... hmmm.. mitut aastat tööd väsis lint ära. kuna poodi, kust see soetatud sai, enam tartus ei ole (Nooruse spordipood Riia mäel) siis tuleb Tunturi esindajaga ühendust võtta. ja neid on eestis vist ainult üks. teen seda veel täna.

tartus on mul õnneks kaks sõpra kellega saab muud sporti teha, erinevalt tallinnast, kus kellelgi pole aega, või siis lihtsalt huvid ei kattu.
Taivoga saab paar korda nädalas jõutrenni tehtud, ning Steniga jalgpalli mängida. tänased harjutused on tehtud, aga mäng veel ootab ees. kell 20.00 reiniku väljakul

toimekat ja intensiivset suve!:)

kardiotreening hüppenööriga ning kõhulihaste harjutused

treeningu olemus on minu jaoks peale peamise eesmärgi (parima vastupidavuse saavutamine ning liigsete kilode kaotamine) saavutatud, siis muutsin oma treeningukava oluliselt. siin on üks hea kõhulihaste video mida vaikselt olen tegema hakanud.

viimase kahe nädala jooksul on linnadevahelist liikumist väga palju olnud ja sõudeergomeetri suurim miinus on tema gabariidid ja kaal (40+ kg!). seda endaga kaasas tarida on absurd siis olen kardiotreeningule alternatiive otsinud.
ja ka leidnud.
hüppenöör!
väga portatiivne, võta kaasa kuhu tahad, ning peale esimesi katsetusi tundub, et ka äärmiselt väsitav (+ keha pole veel harjunud sellise treeningu liigiga) ning harjutamist nõudev.

otsides hüppenööri treeningu videosid siis asjalikeim tundus see algajatele ja siin onteine video edasijõudnutele

loomulikult ei saanud vaatamata jätta silmarõõmu pakkuvat seda suurepärast videot aga see selleks :)

eesmärk on saavutatud :)

jah, kohe pealkirja selline spoiler - eesmärk, saada elu parimasse füüsilisse vormi, on saavutatud! TEHTUD! :))

kuidas ma seda tean? lihtne. tuhlasin eile remondijärgses segaduses riidekapis ja leidsin sealt 2003 kevadel ostetud lühikesed püksid mis kogu see aja olid mõnusalt kapis vegeteerinud, kuna olid liiga kitsad. proovisin jalga ja - sobisid nagu valatult! :) i Like!

lisaks visuaalsele keha kuju paranemisele on sihipäraselt rütmilist tegevust harrastades (loe: sõudeergomeetriga trenni tehes) väga raske pulssi stabiilselt üle 150-160 saada. see tähendab seda, et koormuse taluvus on märgatavalt tõusnud. alustasin novembris ju pulsisagedusega 120, mis võttis ka päris läbi.

ja kuidas see tulemus tulnud on!? eks ikka järjepidev treening. ja süüa tuleb seda mis maitseb ja on kasulik, ning piisavalt. rõhk ka sõnal "piisavalt" sest liiga vähe süües ei jõua trenni teha ning samas pugimine on paha-paha, mida paraku, siiski juhtub teinekord :) on patustatud nii shokolaadi kui õllega. õlut on korduvalt lausa kuritarvitatud :p

nagu näiteks veetsin maikuus mõned päevad vanaema juures, stabiilsel eesti kevadrohelise menüül, tundes end maru hästi ning siis ükspäev tegi vanaema suure koguse grillribi mis sai kohe kuidagi märkamatult otsa.

aga tore on, kui on tore, ja sisuline eesmärk on 9 kuu asemel täidetud 7 kuuga. nüüd on veel mahti 2 kuud fine tune'da.

paar peotäit pekki kõhu pealt veel prügikasti, yawohl!

jalutuskäik jõe ääres ja...

...tulemuseks maitsev pasta nõgesevõrsetega. suurepärane!

http://www.terviseleht.ee/200118/18_noges.php

ära hõiska enne õhtut, ehk kuidas Elu mäkra ning jalgpalli mängib

sai mainitud "immunopommi" kui peamist süüdlast, mille abil ma terve talv olen terve püsinud ja igasugu haiguskollete provokatsioonidele mitte allunud. aga elu teeb keerdkäike mis kellegile pähe ei mahu ja kuna haigused käivad ikka mööda kive ja kände, siis aegajalt trehvab ka tervete purikate otsa, ehk siis minu.

olin 2 päeva täiesti nohune ja vines. kahjuks mitte meeldivas vines, mitte sellises millises veedad mõnikord (harva) meeldivalt õhtupooliku, ehk koguni hommikuni vine astet suurendades, ei! kussssasellega. selline vastik vine oli, sombune ja sudune nagu kevadine Tallinn.

AGA sellest sain üle kahe!! päevaga!! sellist asja kuulen esimest korda et nohu taandub kahe päevaga. saati siis veel ise kogen seda. ja selles süüdistan ma taaskord immunopommi mõju mis vimma seest välja ajas...

....nii et ma juba nädal aega hiljem sain osaleda ajaloolises jalgpallimatshis mis isiklikus plaanis oli umbes sama oluline nagu eesti-brasiilia sõpruskohtumine sest pole väljakul korralikult käinud umbes 6 aastat. mängisime (äsja karjääri lõpetanud) kümnevõistlejatega (kelle punktiskoorid olid 7500 ja isegi 8000+ kanti). ühesõnaga - üliheas vormis sportlased. 5 vs 5 muruväljakul. kes teab siis, 5+5 on sellise väljaku jaoks tiba vähe - peab end oimetuks jooksma. ja tõepoolest seda sai ka tehtud. pilt oli poolajaks taskus, ja mängu lõppedes oli hea meel et ikka kõik organid küljes ja autoni ei pea lohisema vaid saab kuidagi omal jalal tuikuda. aga see et sai ikka mängu lõpuni kaasa tehtud on (taas kord isiklikus plaanis:)) sama oluline kui eesti koondise võit uruguay üle:)

NING! nagu teleturus öeldakse, SEE POLE VEEL KÕIK!!

päev peale jalgpallimängu kõndisin ilma erilise vajaduseta, lihtsalt inimkatse huvides, tipatapa tulitavate jalgadega kesklinnast piritakosele, 1h 46min. oli kena ilm, ning karm tuul mis eriti pirita promenaadil tahtis nina peast puhuda. aga oli tore. väike väljakutse peaaegu igas päevas :)

normaalset trenni (sõudekat ja ultratone) pole aprillis eriti metoodiliselt teha saanud, sest lisaks eelloetletud asjatamistele suutis arvuti riistvara mulle kohe nädala alguseks koha kätte näidata. nädala lõpetuseks (praegu on ju lühike nädal, suur reede ja kaduvväike neljapäev) naerab mina, ehk siis targem, viimasena ja paremini. arvutid on kõigest arvutid, inimesed on tulnud et jääda!:)

TESTING THE LIMITS 2011! ;)