Wednesday, April 20, 2011

ära hõiska enne õhtut, ehk kuidas Elu mäkra ning jalgpalli mängib

sai mainitud "immunopommi" kui peamist süüdlast, mille abil ma terve talv olen terve püsinud ja igasugu haiguskollete provokatsioonidele mitte allunud. aga elu teeb keerdkäike mis kellegile pähe ei mahu ja kuna haigused käivad ikka mööda kive ja kände, siis aegajalt trehvab ka tervete purikate otsa, ehk siis minu.

olin 2 päeva täiesti nohune ja vines. kahjuks mitte meeldivas vines, mitte sellises millises veedad mõnikord (harva) meeldivalt õhtupooliku, ehk koguni hommikuni vine astet suurendades, ei! kussssasellega. selline vastik vine oli, sombune ja sudune nagu kevadine Tallinn.

AGA sellest sain üle kahe!! päevaga!! sellist asja kuulen esimest korda et nohu taandub kahe päevaga. saati siis veel ise kogen seda. ja selles süüdistan ma taaskord immunopommi mõju mis vimma seest välja ajas...

....nii et ma juba nädal aega hiljem sain osaleda ajaloolises jalgpallimatshis mis isiklikus plaanis oli umbes sama oluline nagu eesti-brasiilia sõpruskohtumine sest pole väljakul korralikult käinud umbes 6 aastat. mängisime (äsja karjääri lõpetanud) kümnevõistlejatega (kelle punktiskoorid olid 7500 ja isegi 8000+ kanti). ühesõnaga - üliheas vormis sportlased. 5 vs 5 muruväljakul. kes teab siis, 5+5 on sellise väljaku jaoks tiba vähe - peab end oimetuks jooksma. ja tõepoolest seda sai ka tehtud. pilt oli poolajaks taskus, ja mängu lõppedes oli hea meel et ikka kõik organid küljes ja autoni ei pea lohisema vaid saab kuidagi omal jalal tuikuda. aga see et sai ikka mängu lõpuni kaasa tehtud on (taas kord isiklikus plaanis:)) sama oluline kui eesti koondise võit uruguay üle:)


NING! nagu teleturus öeldakse, SEE POLE VEEL KÕIK!!

päev peale jalgpallimängu kõndisin ilma erilise vajaduseta, lihtsalt inimkatse huvides, tipatapa tulitavate jalgadega kesklinnast piritakosele, 1h 46min. oli kena ilm, ning karm tuul mis eriti pirita promenaadil tahtis nina peast puhuda. aga oli tore. väike väljakutse peaaegu igas päevas :)

normaalset trenni (sõudekat ja ultratone) pole aprillis eriti metoodiliselt teha saanud, sest lisaks eelloetletud asjatamistele suutis arvuti riistvara mulle kohe nädala alguseks koha kätte näidata. nädala lõpetuseks (praegu on ju lühike nädal, suur reede ja kaduvväike neljapäev) naerab mina, ehk siis targem, viimasena ja paremini. arvutid on kõigest arvutid, inimesed on tulnud et jääda!:)

TESTING THE LIMITS 2011! ;)

No comments: