uue aasta esimesel päeval sai kohe alustuseks meenutatud miks ma suusatamist vihkan.
ca 10 km suuskadel mis ei libise, nii et ka mäest alla lastes on vaja hoogu anda - olematu skilliga, jalad ja keha sellise rõveda tegevusega harjumatult... jäises tuisus - ei ole just meeldiv foon "igaaastaseks suusakogemuseks" :)
eks näis. suusad sai mulgimaalt kaasa võetud, kui keegi neile elu sisse puhub (loe: ära määrib) siis enesetunde buustijana on värskes õhus rabelemine asendamatu.
energialaks mis sellest tuleb kestab vähemalt ööpäeva. üldse olen ma täheldanud, et mida intensiivsem treeningugraafik, seda paremad tulemused ka muudes sfäärides.
vahepealsest söömaorgiast parem ei räägi. ega ilmaasjata viimane blogi sissekanne pole 10 päeva vana :D
õnneks suutsin siiski selle kõige juures mingitki piiri pidada ja tagajärjed pole väga õudsed. aga noh, tugev nädal aega, et rütm taastada ja end recoverida.
elukorraldus lubab ka vist sellist pööret, et saan paremini toituma hakata (st vähem random pastat ja kartulit jmt põhku) aga treeninguvõimalused vist muutuvad ka halvemaks. taaskord - eks näis.
kui peaksin sõudeergomeetrist loobuma siis otsin üles hüppenööri treeningu mida aasta v paar tagasi kuskil netiavarustes avastasin. tundus väga funky meetod olema. võib/peab kindlasti proovima kui sõudeka igapäevasest kasutamisest loobuma pean. justnimelt igapäevasest, sest tahaks treeningukorrad nüüd 5/7 peale saada nädalas.
ja mis siis veel..
kohe hakkan oma kolmele parimale sõbrale uue aasta kirju kirjutama. käsitsi. valgele a4 lehele. saadan eesti postiga. mida ma tunnen ja arvan, mida neile soovin.
olge terved ja palju head uut ja PIDAGE ENDALE ANTUD LUBADUSI!;)
No comments:
Post a Comment